[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

otsima ‹42›

1. (kaotatut) leida v. kätte saada püüdma; kellegi v. millegi asupaika avastada püüdma. a. (otsitava asukoht teadmata v. umbkaudne). Kaotatud kindaid, raha otsima. Mees otsib piipu, prille. Peitvara on küll otsitud, pole aga leitud. Otsi nagu nõela heinakuhjast! Ekspeditsioon sõitis uusi kullaleiukohti otsima. Rebane otsib saaki. Seeni otsides eksis ta metsa ära. Otsisime sireliõitest õnne, jaaniööl sõnajalaõit. Kobab, kobistab käsikaudu ust otsida. Ta käsi otsis pimedas seinalt lülitit. Ta silm otsis võõraste hulgast tuttavaid nägusid. Otsis pilguga ettekandjat. Karjane läks kadunud lambatalle otsima. Otsisin sind kodunt. Teist nii tublit töömeest annab otsida. Otsi lolli, kes sind usuks! Kohtuorganid otsivad kurjategijat. Koer otsib jänese jälgi. Ta on otsitud 'taganõutav, hinnatud' arst, töömees. Otsitud 'tehtud, kunstlik, mitteloomulik' ettekääne, sõnad, riimid. Vaatab otsival pilgul ringi. Kes otsib, see leiab. b. kõnek teat. asukohast välja võtma v. tooma, välja otsima. Otsis taskust rahakoti, käekotist võtme, sahtlist kausta. Perenaine otsis kapist leiva ja või lauale. Otsi meile midagi juua! Otsi hobusele heinu ette! Põrsas luristas molli põhjast paksu otsida. c. (olemasolevaist v. võimalikest õiget v. sobivat välja valides). Otsib mugavamat asendit, maitsvamaid palu, raadiost meelepärast muusikat. Tema oskab endale ikka kõige kergema töö otsida. Otsis sobivat vastust, õigeid sõnu, mõttele järge, jutujätku. Otsib küsimiseks parajat juhust, silmapilku. Laskis hobusel enesel teed otsida. Tuli otsida kuivemaid kohti, kuhu astuda. Otsis riiulilt, mida järgmiseks lugema hakata. Otsis endale ajaviidet, tegevust. Otsib asja, põhjust naabrite poole minna. d. uurides, arutamise v. nuputamisega avastada püüdma. Otsib vastust keerukale küsimusele. Selle probleemi lahendamiseks otsiti uusi meetodeid. Raskest olukorrast väljapääsu otsima. Tuli otsida teid eelarve kärpimiseks. e. kõnek indlema. Lehm otsib (pulli). Emis otsib (kulti).
2. püüdma, taotlema v. üritama midagi saada v. saavutada. Käis vekslile allkirju otsimas. Läks naabri juurde seemet, kapsataimi otsima. Käisin tööd, kohta otsimas. Nõu, abi, kaitset, tuge, lepitust, lohutust, sõprust, au, kuulsust otsima. Tuli kohtult, kohtust õigust otsida. Ma pole ta sõprust otsinud. Otsis abi arstidelt ja metsarohtudest. Läks võõrsile õnne otsima. Otsib uusi tutvusi, omasuguste seltsi. Tormas lahingusse, nagu otsides surma, hukatust. Naabrid otsisid teineteisega tüli. Läks kohtusse õigust otsima. Ta pole otsinud rahu ega hõlpu, vaid seiklusi. Otsib metsast, maja taga tuulevarju. Otsib puu all jahutust, varju kõrvetava päikese eest. Läksin ahju äärde sooja otsima. Otsib töös(t) unustust.
3. ‹hrl. küsivas v. eitavas lauses› kõnek hlv tarbetult, kellelegi vastumeelselt kuskil olema, kuhugi minema v. tulema. Mis nad siia otsivad, siin pole nende koht! Kes teab, mis ta küll sinna otsis. Mis sellel siit otsida peaks olema? Nii noortel lastel ei ole joomapeol(t) midagi otsida. *Ja mis ta peakski otsima siia roorämpsu sisse.. A. Kaal.

kokku otsima
(üles otsides) kokku korjama, kokku koguma. Otsi mehed kokku, vaja nõu pidada. Otsis pesemist vajavad riided kokku.

läbi otsima
leidmiseks midagi läbi käima, läbi uurima v. läbi vaatama. Otsis kõik oma taskud läbi, kuid ei leidnud sentigi. Poiss otsis läbi terve metsatuka, enne kui leidis sobiva jõulukuuse. Maja, korter otsiti läbi.

[kedagi, midagi] (nagu) tikutulega ~ tulega (taga) otsima vt tikutuli vt tuli

taga otsima
kellegi v. millegi kättesaamiseks sihikindlalt otsima. Terve päeva olen sind taga otsinud. Koer otsis peremeest taga. Käis laenuks antud raamatut tuttavaid mööda taga otsimas. Politsei otsib taga üht kahtlast meest.

välja otsima
(otsides) lagedale tooma v. välja valima. Otsis arhiivist vajalikud andmed välja. On osanud endale ilusa suvituskoha välja otsida. Kui kevad lähenes, otsiti välja aiatööriistad.

üles otsima
(tegevuse tulemuslikkust rõhutavalt:) otsima nii, et leitakse, saadakse kätte. Ta oli üles otsinud kõige varjulisema pingi. Kaduma läinud käsikiri tuleb tingimata üles otsida. Kui Tallinna tulete, siis otsige mind üles. Otsi see koht raamatust üles ja loe ette.

taga
I. ‹adv›
1. teat. kauguses tagapool, tagumisest küljest tagapool; tagaosas; ant. ees. Meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi tulemas. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Ta püsis meil kogu aeg taga. Ta oli meie salgas kõige taga. Poiss tuli, hobune ketiga taga. Neil oli teine paat taga slepis. Lennuk sööstis alla, must suitsujuga taga. Kihutab, tolmujutt taga. Luurajal oli saba 'jälitaja' taga. Veab longates jalga taga. Punapea istus seal taga. Bussis on taga ruumi küll. Sel autol on mootor taga. || toetamas, toeks, seljataga. Mis tal viga rääkida, kui vanemad mehed taga on! || (ajaliselt:) seljataga, möödas. Taga on magamata öö. *Nooruke [sõdur], ju juuksed hallid, / taga julmad tapatrallid. G. Suits.
2. tagumisele poolele, osale kinnitatud, tagumisel poolel, osal küljes (oma otstarvet täitmas). Kirvel, kulbil on vars taga. Nõelal on niit taga. Triikraual on juhe taga. Uksel on puu, kang taga (sulgemiseks). *Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. arengult, saavutustelt, tasemelt kaugemal tagapool, järel. Naabrid on põllutöödega meist taga. Ta oli koolis minust paar klassi taga. Teadmiste poolest olen ma teist kõigist taga. Ungari meeskond on eestlastest suurelt taga. *Ka Jõnsoniga võrreldes tundus ta palju noorem, kuigi oli viimasest ea poolest ainult mõni aasta taga. R. Vellend. || (kella kohta:) õigest ajast maha jäänud. Su kell on taga. Kell on paar minutit taga.
4. sundimas, kannustamas, hoogu andmas. a. ‹koos verbiga olema› hrl. esineb kiirustamist v. millegagi kiire-olemist märkivana. Mis rutt, kiire siis sul taga on? Ega sul ju nii kiiret taga ole? Mehel näis suur rutt taga olevat. Ajalehetöös on alati rutt taga. Kõik tõttasid, kõigil oli kiirus taga. Andil oli minekuga tuline kiire, rutt taga. Selle asjaga on kiire taga. Pole sul selle kohviga nii kibe taga midagi. b. esineb koos sundimist ja käskimist väljendavate verbidega. Kündja sundis väsinud hobuseid taga. Peremees sundis teenijaid taga. Oma lastele anti vahel puhkust, kasulast aga utsitati hommikust õhtuni taga. Mind on lapsest saadik tööga taga aetud. Muudkui torkis oma meest taga – tee seda ja too teist. Mind kihutasid tööd ja ülesanded taga. Mure, hirm kihutas taga. Ajasin ennast taga, et töö ära lõpetada. Meeletu uudishimu ajas, sundis taga. Tuul kihutab pilvi taga. *Vastase vaen ässitas teda õieti ainult taga, et kiiremini eesmärgi poole püüda. E. Vilde. c. muid juhte. Mis parata, kui sundijad taga! Mehel oli kõva naisevõtuvalu taga.
5. tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas. Tass kukkus maha ja kohe killud taga. Rebis kasukahõlmast, nii et tükid taga. Käis kõmakas ja kivist polnud muud kui tükid taga. Virutas malakaga, nii et sodi taga. Pilv oli ülal ja vihm varsti taga. Haned lähevad, hallad taga. Lõi nii et veri taga 'lõi nii et veri väljas'. Kui ta midagi ütleb, on tegu ka taga. *Teadagi, väsinud inimese asi, nagu pikali viskad, nii norin taga. E. Maasik. || põhjuseks; peidus, varjus. Ta ei tee tüdrukutele niisama välja, kui seal taga midagi ei ole. Mustlaste hookuspookus, pole seal taga midagi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb tagaajamist, jälitamist v. tagaotsimist märkivates ühendverbides. Koer ajas kassi taga. Hundid ajasid hobusemeest tükk maad taga. Lapsed jooksid ja ajasid üksteist kilgates taga. Vaenlast aeti mitu kilomeetrit taga. Rüütlid ajasid põgenejaid taga. Palli taga ajama (hrl. jalgpalli mängimise kohta). Otsitakse taga ohtlikku kurjategijat. Ajas oma aruandes, arvestuses viga taga. Otsis mööda tuba prille taga. Ajasin seda raamatut kõikides poodides taga. Lukussepad on nõutud mehed, neid otsitakse taga. Keegi küsis sind äsja taga. Ajasin teda kõikjalt telefoniga taga. Kus sa olid, ema otsib sind taga! Laps hüüab isa taga. Mets on nii hõre, et üks puu hõikab teist taga. Mis raha sa mu käest jälle taga ajad? || koos kiusama-verbiga rõhutab pahatahtlikku toimimist kellegi suhtes. Teda kiusati taga tema progressiivsete vaadete pärast. Perenaine hakkas poissi igati taga kiusama. Kui sa tema meele järgi ei tee, siis hakkab taga kiusama. Saatus on naist taga kiusanud. || väljendites, mis märgivad millegi sagedast esinemust v. kiiret järgnemist. Üks töö ajas teist taga. Elati muretut elu – üks pidu ajas teist taga. Üks idee ajab peas teist taga. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. || kurameerivat lähenemist märkivates väljendites. Naabrimees ajab naisi taga. Ta on korralik poiss, tüdrukuid taga ei aja. Noor tüdruk, aga ajab juba mehi taga.
7. ‹ühendverbi osana› esineb püüdmist, millegi taotlemist väljendavates ühendverbides. Ajab raha, rikkust, kuulsust taga. Toodangu kvantiteeti taga ajades unustati kvaliteet. Tehas ajab kõrgeid näitajaid taga. Faktides ei ajanud ta erilist täpsust taga. Ajas üksnes oma kasu ja au taga. Nõudis jonnakalt oma õigust taga. Ajab üksnes lõbu taga. Meie siin etiketti taga ei aja. Nõuab koolis tarkust taga.
8. ‹ühendverbi osana› osutab kaotatu, minetatu, möödunu v. puuduva (hilisemale, tagantjärele) kahetsemisele ning selle üle kurtmisele. Ema leinab sõjas langenud poegi taga. Surnu oli üksik vanainimene, keegi ei nutnud teda taga. Nuttis oma ainukest last veel aastate pärast taga. Kurtis taga vanu häid aegu. Lapsed nutsid kadunud kassipoega taga. Õhkab oma tervist taga. Kurdeti surnud omakseid taga. Haletseb hobust taga. Kahetseb taga endist muretut elu. Liiga noor, et paradiisi taga igatseda. Tüdruk on alati sõpra taga ihaldanud. *.. hakkas varsti poolelijäänud kooliõppust taga kahetsema. I. Sikemäe.
9. ‹ühendverbi osana› rääkimist väljendavates ühendverbides väljendab tagaselja, ilma asjaosalis(t)e juuresoluta rääkimist. Pole ilus teisi inimesi taga rääkida. Eit rääkis igal pool oma naabreid taga. Taat kirub oma joodikust poega taga. *„Usu teda kuradit veel,” siunas ta vallavanemat taga .. R. Lumi.
10. kõnek osutab millegi tõhusale olemasolule. Tüdrukul oli kõva kaasavara, koht taga. Sul vägev kere taga, sellepärast jaksad. Peaasi, et mehel ikka nimi taga oleks. Tema tegudel on jõud taga. Sel masinal on sada hobujõudu taga. *See oli kõva vana talu. Puhtad põllud, kuus hobust, kirikutäkk – ja rasked rahad taga .. E. Rannet.
11. järel (osutab kellegi eeskujul, samamoodi toimimisele, rääkimisele vms.). Mida üks ees rääkis, seda teised kordasid taga. Nagu vanemad ees, nii lapsed taga. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
12. (kõrvalises paigas) kaugel. Elab seal taga pärapõrgus. Ta kodukoht on kusagil taga vastu kõrvemaad. *Aga sel [= pojal] on seal taga Poolamaa põhjas omad plaanid .. A. H. Tammsaare.
13. kõnek järjest, üha. Taga külmemaks läheb. Taga hullem asi on. Taga hullemaks läheb, nüüd võeti viimane leivaraas. *„Kuule, Prits,” püüab Mihkel teda vaigistada, „sinu meel läheb taga hapumaks, nii et vist parem oleks, kui suu jälle seks teeksid. ..” E. Vilde. *Omad lapsed liduvad linna, võõrad tuuakse tallu. Taga kuradimaks see asi ikka läheb. T. Braks.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tagapool, kellegi v. millegi tagumisest küljest tagapool; ant. ees. Ta istus kohe minu taga. Laps kõnnib isa taga. See riik asub mitme mere taga. Raja taga 'välismaal'. Laev on alles silmapiiri taga. Linna taga algas kõrb. Lauda taga kasvas paar kuuske. Ta seisis kuuri nurga taga. Seina taga mängis raadio. Keegi on ukse, akna taga. Keegi, miski on luku taga 'lukustatud ukse taga'. Vanamehe säng on ahju taga. Autod seisid ülesõidukohal tõkkepuude taga. Uks langes ta (selja) taga kinni. Varjas end kardina taga. Kuulas, käsi kõrva taga. Protsess toimus kinniste uste taga 'oli kinnine'. Istusime ringiratast laua taga 'ääres'. | sün. ka. järel. Ta käis meie taga. Ta oli järjekorras minu taga. Vedas käru enda taga. Kündja sammub adra taga. Sinu nime taga on küsimärk.
2. teat. vahemaa kaugusel. Lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga. Koolimaja asus ligi kümne versta taga. Iga kümne meetri taga on tikukene püsti. Natukese maa taga paistis mets hõredamaks muutuvat. Jalgvärav on mõne sammu taga. || (ajaliselt:) teat. kaugusel minevikus v. tulevikus. Need sündmused on juba aastakümnete taga. *Paar päeva hiljem, kui jõulupühad olid vaid mõne päeva taga, viisid .. mehed hallid räimevõrgud paatidesse. A. Mälk.
3. kasut. viitamaks esemele, mille kallal v. juures ollakse tegevuses. Istusin päev läbi raamatute taga. Nad istusid poole ööni kaartide, malelaua taga. Mehed jorutasid viinaklaasi, õllekruusi, pudeli taga. Naised jutustavad kohvitassi taga. Ema istus kangastelgede, õmblustöö taga. Autorooli taga tuleb kaine olla. *„Päris seitsmekümneni olin treipingi taga,” rääkis Tõnis. I. Sikemäe.
4. viitab, et mingi nähtus, asjaolu v. isik on kellegi v. millegi poolt toetatud, suunatud, põhjustatud, algatatud. Kes selle asja taga seisab? Teadis, et tema taga on rahvas. Selle mõtte taga seisid peamiselt naised. Ei ole teada, missugused kaalutlused otsuse taga olid. Miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi. Kirjutise taga on tunda Jakobsoni kätt. Meie aistingute ja tajude taga on objektiivne tegelikkus. Tulemus on hea, sest selle taga on korralik töö. Aimasin ta sõnade taga suurt muret.
5. kasut. viitamaks nähtusele, asjaolule, olukorrale jne., mille varjus miski v. keegi on. Mis on nende arvude taga? Selle ütluse, nende sõnade taga peitus midagi. Ridade taga peituv etteheide. Vile taga peitus märguanne. On oma teeseldud korrektsuse taga paras avantürist. Teinekord on süütu lapsenäo taga võimuahne naine. Pilke taga võis tunda kibedust. Oli see süütu nali või on selle taga midagi tõsisemat peidus? Külgelöömiskatse taga polnud midagi tõsist. *Lõõbite muidu või on selle taga ka midagi? A. H. Tammsaare. *Selle krahv Stedingki taga pole keegi muu kui keiser ise. J. Kross.
6. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda. Uue hoone ehitamine seisab raha taga. Asi ei seisa minu taga, vaid direktori allkirja taga. Põrandate tegemine seisab parketi taga, mida pole veel hangitud.
7. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Enda taga sildu põletama. Keelt hammaste taga hoidma, pidama. Keel ei püsi hammaste taga. (Midagi on) hinge taga. Kulisside taga (toimuma). Seitsme luku taga (hoidma). (Miski on, ei ole) mägede taga. Selja taga 'tagaselja; möödas'. Nagu, kui vanajumala selja taga. Trellide taga (istuma, olema). (Miski on) ukse taga. Istub luku ja riivi taga.
III. ‹prep› hrv millegi v. kellegi suhtes tagapool; teispool, sealpool a. [gen] *.. kui ma isaga taga Viljandi olin, läks sealtpoolt keegi talutüdruk ma ei tea kas Tartu või Peterburi .. E. Särgava. *Kaugel-kaugel taga maade ja merede, elab Kapurthala valitsev vürst .. A. Gailit. b. [part] *Kaugel taga soid ja rabu, uue voore tõusul sinetas kuusikuid. H. Raudsepp. *.. aga kõu kõmises juba kuskil taga Põltsamaad. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataga

asja ees, teist taga vt asi

ees ja taga vt ees

ees või taga vt ees

hilp ees, tallukas ~ teine taga vt hilp

jalgu taga vedama vt jalg

kas või tükid taga vt tükk

[kedagi, midagi] (nagu) tikutulega ~ tulega taga otsima vt tikutuli vt tuli

nii et kärin ~ ragin taga vt kärin vt ragin

nii et tuli taga vt tuli

nii et tükid taga vt tükk

[kellelgi] on tuli taga vt tuli

silmad ees ja taga vt silm

taga parem(aks) vt parem

taga targem(aks) vt tark

tõsi taga vt tõsi

(tühja) tuult taga ajama vt tuul

valu taga vt valu